Heihei, otsustasin, et kirjutan täna veel ühe postituse, vaatamata rämedale peavalule, mis on mind terve päev kimbutanud. Läksime täna vanematega siis linna jalutama. Pärast poolt tundi olin mina üleni märg, sest seal oli lihtsalt võimatult palav. Kell kuus õhtul 35 kraadi pole naljaasi. Nüüd ma mõistan miks jalakäijaid on koguaeg ülivähe ja inimesed kodus istuvad. Ma hakkan ka vaikselt juba konditsioneere armastama. Rahulikult jalutame, uudistame ringi ja järsku vaatame, et nagu sajaks kuigi sinine taevas oli. No selgus, et mingi mutikene otsustas oma rõdupeal lilli kasta samal ajal kui me mööda läksime. Ilmselge, et seesama vesi meile kaela lendas :D, aga no minul isiklikult polnud selle vastu midagi, sest see oli meeldivaks jahutuseks. Kahjuks olid põhimõtteliselt kõik vanalinna poed suletud, sest kell oli siis juba kuus. Siin pannaksa enamus kohti varakult kinni. Aga ma siiralt loodan, et homme lähme jälle. Nii mõnigi kohake jäi silma, kuhu sooviks sisse astuda. Pärast läksime siis Plazasse. Poodidesse ringi vaatama. Oi, kui ekstaasi ma sattusin, kui nägin, et niigi allahinnatud asjadel on veel 70% allahindlus juures. Kahjuks mitte kõikidel, aga enamustel. Homme lähme sinna veel tagasi, emps sattus mul hasarti :D . A mina ei suutnud olla seal oma peavalu pärast. Ainuke koht, kust ma tahtsin läbi käia oli Starbucks ja sinna me suundusimegi. Sain oma smuuti kätte ja võisime kodupoole liikuda. Hetkel istun siin ja mõtlen, et oleksid mu semsud ka siin, oleks elu isegi päris lill. Aga kahjuks pole see võimalik :(. Homme pean veel minema emaga kaasa kuhugi koosolekule, ilmselgelt ma olen see tõlk siin. Oi kuidas ma ei viitsi, aga peab. Loodan, et elan üle selle asja. :D Lisan siis pilte ka juurde, et oleks mõnusam lugeda :). Miss you all, V.