27 June 2010

Hello! Hakkan vaikselt tundma juba, et jään Eesti uudistest ja muust vaikselt maha juba. Päevas juhtub 100 erinevat asja ja loomulikult ma ei saa neist muutmoodi osa võtta, kui ainult keegi räägib mulle nendest. Kurb meel tekib selle tõttu. Endal isiklikult siin hetkel veel väga suurt tegevust pole. Põhiasjad hakkavad juulis. Piknikud, koolikatsed, kokkusaamised ja muud üritused, kus saab rohkem uute inimestega tuttavaks. Selle ajani pean aga nautima enamasti iseenda seltskonda. Georgia ja Federicaga ei viitsi ka kogu aja tsillida, sest nii raske on, kui inimesed ei räägi samal tasemel inglise keelt kui sina. Ja reaalselt, pärast nendega vestlemist mu aju lihtsalt kärssab. Pean pingutama enda ajurakukesi ( mida mul ilmselgelt vähe on, teatud inimeste pärast :D JAH HELMSTER, ma vihjan sinule :D:D), et ennast neile selgeks teha lihtsamalt ja, et ma nende jutust ikka aru ka saaks. Sest siiamaani olen ma näinud ainult ühte Taani tüdrukut, kes räägib minust inglise keelt paremini ja kellega on ülilihtne rääkida, sest et ta mõistab mind paremini. Juhilube ma siiski ei tee, nagu alguses plaanitud oli. Mõttetu, arvestades, et Eestis need ilmselgelt ei kehti ja ma peaks siin testidega rämedalt vaeva nägema. Tallatakso on üks kõige paremaid variante ja mulle sobib see. Sõitsime siin ükspäev mööda ka mustanahaliste linnaosast. Ütleme nii, et midagi eriti kenat seal polnud. Nägin ainult ühte valget naist, kes oli ise ka vist hirmul. Andke andeks, aga tõesti, see linnaosa ajas isegi päise päeva ajal kananaha peale, mis siis õhtusest ajast rääkida. Nii naljakas, et inimestel on siin tegelikult raha laialt. Enamikel uhked majad ja sportautod, kuigi on ka neid kes tagasihoidlikumalt elavad. Aga riietuvad kõik nii lihtsalt, peaaegu nagu kaltsakad. Kui nad vaid näeksid Tallinna kesklinnas tsillivaid piffe, oi, ma usun , et nad saaksid kergelt öeldes kreepsu. Nagu ma aru saan, siis enamjaolt naised meiki ei kanna. Olen näinud ainult mustanahalisi silmameikidega, aga no suvi on ka ju. Ise ka siin pole meiki peale kandnud ja juukseid olen ainult korra püüdnud sirgendada aga see oli ka mõttetu üritus kunagi siin niiske ja nkn lähevad tagasi lokki. Aga no eks me näe mis talvel saab. Kuulsin, et eelmine talv sadas neil kolm korda lund ja nad olid paanikas, et kõik nüüd surevad lume sisse maha. See oli nii naljakas. :D Kui me rääkisime enda talvest, siis pooled ameeriklased kukkusid pikali ja ütlesid, et kuidas see võimalik on, et te elus olete. Aga meie kliima puhul on ju see normaalne, nemad lihtsalt ei ole sellises kliimavöötmes elanud. Aga ma vast lõpetan selleks korraks, ei hakka teid piinama pooltühja jutuga. Olge tublid, Veronika.

1 comment:

  1. võid täits rahuga pikemlt kirjutada, põnev on lugeda :)

    ReplyDelete