Haha, täitsa lõpp ikka, millise kannapöörde mu eluke teha suudab. Põhimõtteliselt siis, Tema mängis ikka oma mängu edasi, ilmselgelt ma hakkasin vaikselt sellest juba aru saama, et ta räme player on tänu Kairile ( seriously, you are an angel, u helped me out and I owe you a lot !! ). Messis veits küll ja värki, koolis rääkisime juttu ja kõik oli enamvähem. Neljapäeval läksime veits tülli, asi lõppes sellega et ta saatis mulle sõnumi " woow, may i ask why are u acting like that?" ma mingi, et kuidas??. Tema: "idk, u r just trippin ". Mul oli, et aasiis, tore teada. Minumeelest on tema see kes selline on. Nii ma ka vastasin, et mul ei ole midagi viga, pigem sinul on midagi viga. Siis ta pani mu peale vist solvuka maha. Järgmine hommik ma ei hakanud ise ta juurde minema ja juttu rääkima, mul oli niigi eelmisest õhtust sitt tuju. Peale selle olid ka muud probleemid ja suur koduigatsus nagu mul viimasel ajal on olnud. Nii ma siis hommikul ülisita tujuga kooli jõudsin. Kellegagi eriti ei rääkinud, veel vähem temaga klassis. Ta koguaeg üritas küll juttu teha ja üritas mulle otsa vaadata, aga ei, ma teadsin, et kui ma talle silma vaatan, ma lihtsalt murdun ja hakkan nutma. Tunni keskel ma läksin raamatu ära viima ja kuna ta istus mu taga siis ma lihtsalt pidin talle otsa vaatama. Ta sirutas käe minu poole ja ütles et viib mu raamatu ära, vahet pole, et tal endal on põlved haiged ja ta vaevu kõndida saab. Ma andsin talle raamatu ja ütlesin et "thanks". Istusin tagasi maha ja tundsin kuidas pisarad voolama hakkavad.. KOOLIS.. ehtne õudusunenägu minu jaoks. Küsisin vetsu, arvata on et kõik vaatasid mind imelikult aga õnneks keegi midagi küsima ei hakanud. Läksin vetsu, üritasin maha rahuneda. Läksin tagasi klassi, istusin maha. Ta vaatab mulle otsa ja küsib ülimuretseva häälega: "what's wrong?", ma tegin südame külmaks ja ütlesin "nothing", ei tahtnud uuesti murduda. Nii tund lõppes ja ma jooksin klassist välja, ei mingit kallistust ega midagi. Kergendus, kui aus olla. Aga päev ilmselgelt sellega ei lõppe, tundub, et minul kõik nii lihtsalt ei käi. Õhtul oli hooaja viimane jalkamäng, Ameerika jalgpall ikka. Mul oli suur dilemma kas minna sinna või hoopis nagu meil oli plaanitud Javieri juurde, sest õues oli tõsiselt väga väga külm. Lõpuks otsustasime semudega, et lähme mängu vaatama ja siis Javieri juurde. Plaanid olid valmis, hakkasime astuma. Ma teadsin,et Tema on ka seal. Kui olime kuskil 15 mintsa kohal olnud, tuli ta mulle vastu, jäi seisma ja kallistas hästi tugevasti. Ma tegin rõõmsa näo pähe ja õnneks ta ei küsinud midagi. Vaatasime siis semudega mängu ja tsillisime ringi ja värki, kui mu pilk peatus tema, kes seisis tribüünide all.. Ta oli koos ühe sünnipäevalapse, oma sõprade ja veel ühe tüdrukuga. Tüdruk seisis tal hästi lähedal ja näppis ta kaelakeed. Ma sain nii armukadedaks, pean tunnistama. Ja siis, tuli mu sõbrannale "imetore" mõte, et lähme jalutame ringi, ja ofc me pidime just sinna minema !!! Haige :D. Jalutasime mööda, tüüüp lihtsalt vahib, ma mingi, et midahekki no. Siis jalutasime tagasi, ta ikka vahib, ma olin et okei, vahi edasi siis. Äkki mul kasvas teine pea külge vms :D, kes mind teab. Istusime tagasi tribüünile ja loomulikult ma pidin enamiku aja sinnapoole vaatama. Tüdruk juba toppis oma käed ta pusataskusse ja mida kõike veel, tema aaga õnneks lihtsalt seisis. Ma ei kahtlustanud eriti midagi, kui päris aus olla. Natukese aja pärast neid seal enam ei olnud, ma suutsin selleks ajaks juba ära unustada selle asja. Hiljem läksime kuuma shokolaadi tooma. Ja ma nägin neid, seisid värava juures ja hoidsid ümbertkinni, teised sõbrad ümber. Mul oli reaalselt, et MIDAPERSET?!. Ma olin 95% kindel ja siiani olen, et sellel tüdrukul on tegelikult poiss olemas, aga no suht tore ju. Mul oli tuju reaalselt sitt, otsustasime et lähme poole mängu pealt ära Javieri juurde. Javier helistas oma isale, kes pidi meile kell 9 järgi tulema. Meil oli pool tundi aega... Aeg venis nagu näts, vähemalt minu jaoks. Hakkasime kuskil 8:45 siis astuma parkla suunas, mina kõige ees. Aga me pidime Temast ja sellest eidest mööduma. Ma ei vaadanud sinna poole, järsku vaatan, et mu sõbrad jäid nendest mitte väga kaugel seisma ja vaidlesid omavahel. Ma mingi,et no tere hommikust, päris ilusa koha leidsite seismajäämiseks. Tema ikka vahtis mind, ma ei tea miks. Ei kujuta ettegi. Hakkame siis ära minema, kui järsku vaatan, et kõik mu semud jäid vait ja vaatavad kuhugi. Sofia oli, et.. Vero.. sa ei taha teada. Ma mingi, et misasja, mis toimub. Vaatan siis sinna poole ja ei no loomulikult.... nemad suudlevad :)))). MEELDIV LÕPP "ILUSALE" PÄEVALE!:). See oli viimane piisk, ma lihtsalt hakkasin nutma ja läksin minema. Kõik tulid mulle järgi.. sõimasid igaüks erinevas keeles neid, suht naljakas oli kuulda, nii ma siis irnusin ja nutsin läbisegi. Polnud mingit tuju Javieri juurde minna, aga ma ju lubasin.. kell 12 koju jõudes und ei olnud ja koguaeg tiirles see vaatepilt peas. Ma olin omadega lihtsalt nii läbi. Vaimselt, kui ka füüsiliselt, päev oli ju väsitav ja pikk. Laupäeval üles ärgates tundus mulle korraks, et see oli õudusunenägu, aga ei.. mul ei vea niipalju. Läksin vanematega poodidesse, siis sain Lenaga kokku, läksime Pitsat sööma ja siis tema juurde. Asi lõppes sellega, et värvisime ta toaseina edasi, kuskil 4 tundi kokku. Mu vanemad tulid ka nende juurde ja nii ma siis koju jõudsin kuskil 11 jälle. Aga õnneks kogu selle aja vältel ma ei mõelnud Tema peale. Elena ja meie naljad ja töö võttis mul natukesekski kurvad mõtted ära ja ma suutsin seda päeva nautida. Eile käisime siis vanematega Lancasteris shoppamas, pärast seda pidin Jordaniga kokkusaama, et Lizile kingitust vaadata ja kaunistusi ta kapi jaoks. Tegime kaunistused valmis tänaseks, ta koolikapi jaoks. Kuna mina sõidan Liziga ühe sama bussiga, siis mina pidin teda kinni hoidma niikaua kuni Jordan kaunistusi teibib. Lizi nägu oli lihtsalt 5+, nii hea oli näha, et me saime oma sõbranna tuju lakke tõsta. Ta oli tõsiselt õnnelik. Kallistas ja musitas meid koguaeg, mul endal tõusis ka tuju. Unustasin isegi ära, et ma pean ju oma MEELDIVASSSE hispaania keele klassi minema.. Oi jumal. Ei , ei olnud isegi midagi hullu, kuigi ma vaatan Teda nüüd täiesti teise pilguga... Raske hakkab saama, aga ma pean hakkama saama. Ma lihtsalt pean. Mis mind eile veel julmalt segadusse ajas oli see, et Rico küsis, et kas ta saab mind ükspäev välja viia.. Mul oli lihtsalt, et palun,ei.. sa just ei öelnud seda. Meil on temaga selline sõprus - mittesõprus suhe, et kord me oleme täiega head sõbrad, kord midagi enamat, aga ma pole üldse kindel, mida ma ta vastu tunnen. Ta on tõsiselt ülisuper poiss, väga hea poiss, aga nagu ma aru olen saanud siis mind tõmbab nende "litsmeeste" juurde rohkem.. ma ei tea ise ka miks. Aga ta tantsib ülihästi lihtsalt ja alati kui mingi pidu on, siis kõik arvavad, et me oleme paar, kuna me sobime tegelt ülihästi kokku ja tantsime koguaeg nagu hullud hahaa :D. Aga ma ei tea mis saab, ma tean ainult seda et Tema mul peast nii lihtsalt välja ei lähe.Aga eks näis mis saab, Lizi sünnipäevapidu on veel ees. Arvatavasti see reede ja Rico on ka loomulikult kutsutud. Oijumal, miks kõik peab nii keeruline olema. Ma kujutan ette kui segane see tekst on ja arvatavasti mingis mõttes pole sellel üldse pointi, eriti Rico kohapealt, kuna ma pole temast kordagi kirjutanud.. aga no, ma lihtsalt pidin selle kuhugi välja saama ja loodan hetkel teie mõistmisele :). Ja see laul on teemas, kõik on nii täppi lihtsalt. Kuigi.. I hate the way he lies :(. I love you all, olge tublid :). Ärge andke alla, sest minul pole plaanis seda teha!