Sorrysorry, pole ammu kirjutanud, aga kiired ajad on olnud, arvestades seda et ma natuke rohkem kui kuu aja pärast juba koju tulen !!! Pidupidu. We so excited nagu Rebecca Black ütleb.. Issand, kuidas ma seda laulu ikka vihkan, täitsa pael. See ajas mind ükskord kummitama neljaks päevaks, ma olin valmis iseendale juba kuuli pähe laskma.. Enivei, ma olen Niagara Joal käinud, Maria suur sünnipäev oli ka ära ! Lisan neist siis pilte siia.
Alguses räägiks Niagara Joast. Autosõit oli nii väsitav, 6 tundi autos istuda on ikka väga hull. Ja siuke tee oli, et mingi 3 tundi oli mägedevahel üles - all sõitmist. Mul tavaliselt kunagi paha ei hakka, aga kui 3 tundi järjest auto koguaeg nii sõidab, siis isegi mulle hakkas mõjuma. Väga rõve. Aga jõudsime sinna, ilm oli päris sitt esimesel päeval. Käisime Ameerika poole peal, tegime paar pilti ka, aga pime oli juba ja vihma hakkas sadama, nii et midagi erilist polnud. Ameerika poole peal ei näe seda juga pmts üldse, sellepärast seal erilisi atraktsioone ja muid turiste ligitõmbavaid asju polegi. Järgmine päev pidime Kanadasse sõitma. Sealt on seda Niagara Juga ja Ameerika Horseshoe juga täiesti näha, ja ilmaga meil ka vedas. Nii soe oli, kuigi jopet pidin ikka kandma. Sest kõik see Niagaralt tulev niiskus lendab sulle otse näkku, ma olin täiesti läbimärg lõpuks. Siis jalutasime seal atraktsioonide vahel ringi ja käisime suure vaaterattapeal. Nii lahe oli ikka. Meeletult palju inimesi oli, kõige rohkem vist venelasi ja Aasia tüüpe. Tsillisime seal siis päris mitu tundi ja siis läksime sööma ühte suurde Outleti. Sealt leidsin Rayshaunile kaelakee ka. Sest ma lubasin talle kunagi et kuna me nii palju sõidame igalpool ringi, et kui ma leian kaelakee siis ostan talle. Neid mis ta koguaeg kannab, ristiga. Ja ma leidsingi. Ostsin ära, nii uhke olin enda üle :D. Järgmine päev sõitsime koju tagasi, ilm oli jälle väga sitt. Nii et meil vedas, et Kanadas veedetud päeval oli superilus ilm. Väga soe ka.
Maria sünna.. Me harjutasime kuu aega selleks valsitantsuks. Sünnipäev oli vägaametlik. Nagu pulm. Ainult ilma peigmeheta. Algas kirikus tseremooniaga, kus Maria kõnnib kõige ees, ja siis pisike tüdruk lilledega järgi ja siis meie kõik oma partneritega. Ja siis tuleb see kiriku mess. No täitsalõpp, mul hakkas niii igav seal, ma mõtlesin et ma jään magama :D. Aga siis kui vanemad laususid oma õnnistused, me kõik tüdrukud hakkasime nutma. See oli lihtsalt nii armas. Mul vedas, et mul meik laiali ei läinud :D Kui see värk lõppes, siis toimus piltide tegemine väljas. Mul juba jalad surid kontsakingades selle aja peale ära. Aga ma pidin veel minema sinna peomajja ja seal 250 inimese ees seda valssi tantsima. Saime valsi ära tantsitud. Ei läinudki halvasti, siis kui me kõik reas ootasima, niikaua kuni Maria oma isa ja ristiisaga ära tantsib, siis Gustavo mul käevarre otsas lihtsalt värises. Ma üritasin teda maha rahustada, aga tüüp oli nii närvis :D Mina aga irnusin iga asja peale. Alati kui ma närvi lähen, siis ma hakkan naerma :D ohwell. Pärast seda hakkas siis pidu. Mina jõudsin koju kuskil 12 paiku öösel. Ise olin täiesti läbi. Tantsitud sai tundidekaupa, DJ vahepeal küll sakkis täiega aga no mis teha. Sofia ja Javier läksid lahku.. See oli ikka niii hull draama. Neil juba kuu aega enne seda on asjad kahtlased olnud, isegi meie vanemad märkasid seda. Aga no keegi väga tähelepanu ei pööranud, aga siis ühel ilusal päeval Sofia teatab, et tal ei ole enam Javieri vastu selliseid tundeid. Ja no selle sünna ajal läks asi päris sitaks kätte ja siis ta ütleski Javierile, et sorry aga ma näen sind ainult vägahea sõbrana ja nii. Ja omg, ma pole kunagi varem näinud poissi niimoodi nutmas. Ma tundsin ise ennast täiesti sitana, sest kui ta küsis, et kas ma tean mis Sofial viga on, siis ma ütlesin, et ei tea, kuigi teadsin. Ma lihtsalt olin Sofiale lubanud, et ma ei ütle Javierile midagi. Ja mul poleks õigust selleks niikuinii olnud, sest see on nende suhe, mitte minu. Aga ohjah, sõbrad on nad niikuinii edasi. Ja kõik on okei edasi. Kuigi Javier teda ikka armastab, aga nad oleksid pidanud kuu aja pärast nagunii lahku minema, kuna me kõik sõidame minema ju.
Koolis saime Yearbooki-d kätte. Nii lahe. Ma olin täiega excited :D. Seal kõik pildid ja muud värgid, mis aastajooksul toimunud on, ja igast õpilasest ja õpetajast on pilt ka seal ja nii. Klubidest ja üritustest ka. Sitaks hea.
Ise olen muidu siin Trey-ga aega veetnud. Ta nii musi mul, kahju, et ma ära sõitma pean :(. Ta on tõsiselt nii super lihtsalt. Ma meeldin kõikidele ta sõpradele ka :D Haha, ja see on hea. Sest ta semud on ghettod ja nii. Enivei, see selleks.
Aa, siis kui ma Rayshaunile seda kaelaketi andsin. Omg, te oleksite pidanud ta silmi nägema. Need läksid nii suureks ja läksid särama ja tal oli et OMG NO WAY, I LOVE YOU SO MUCH, you are the best jnejne. Ja kuigi ta lubas mulle, et ta annab enda kaelakee mis ta koguaeg kandnud on mulle, siis kui ma ära sõidan,andis ta mulle selle kaelakee päeva lõpus. Ja kannab nüüd minuoma sellest ajast alates :) Ja minul on tema kaelakee. See lõhnab ikka kuradi hästi haha :D. Ohjah, jään seda tonti ikka väga igatsema. Parim semu siin ju ikkagi ja nii palju sai läbielatud tema pärast. A Trey on ta nõbu muidu haha, kuigi mustad on siin kõik omavahel suguluses, nii et jah. Enivei, lisan pilte siis!!
Kirjutan lähiajal uuesti :). Adios !