Viimane grupipilt :/. Paljud puudu.
Keerasime ära veits haha.
My hamster.
15 June 2011
Viimane päev Carlisles.
Pühapäeval oli siis mu viimane päev Carlisles. Pildid siis sellest päevast. Hetkel aelen Virginia beachil 20nda juunini. Sittagi pole teha no, oma Hamstrit igatsen ka :( Blah. Ärge mu soengut tähele pange haha, bad hair day. + humidity 150% lol.
Viimane grupipilt :/. Paljud puudu.
Keerasime ära veits haha.
My hamster.
Viimane grupipilt :/. Paljud puudu.
Keerasime ära veits haha.
My hamster.
10 June 2011
Kolmapäeval oli siis viimane koolipäev. Esimesed tunnid üldse ei sõitnud kohale, et nüüd ongi kõik. Aga nähes inimesi kappe tühjendamas ja hüvasti jätmas, hakkas vaikselt kohale sõitma. Kuues-seitsmes tund olid kõige raskemad, pisarad tulid ka silma. Õudne. Kool lõppes 11:45, ma seisin 11:44 ukse juures ja mõtlesin, et nüüd ongi kõik. Ootasin siis isa kooli ees ja läksime mu pabereid välja võtma. Siis veel viimane pilk koolile ja minek haiglasse. Viimane vereproov sai tehtud ja nüüd pean järgmise juba Eestis tegema.
Täna teeme Steffale üllatuspeo, tal sünnipäev. 22 sai :). Vahepeal unustasin ära, et ta nii vana on, ma võtan teda omavanusena ja ta näeb palju noorem välja ka. Homme issi Graduation ja siis pidu ja pühapäeval pakkimine ja hüvastijätmine. HATE IT.
Eile veel sain Jordaniga hommikul kokku. Läksime sõime hommikust kohvikus ja siis jalutasime ringi. Kuradi palav oli, aga no mis seal ikka. Siis pärast läksin Carissa juurde et tie dyed teha ja Lauren ning Emily hüppasid järsku välja ja karjusid SURPRIISEEE. Ma olin nii üllatunud. Nad ütlesid et nad ei saa tulla ja nii, aga no nad otsustasid mulle hoopiski üllatuse teha, tõid kingituse ka, et ma ikka Ameerikat ära ei unustaks. Tie dyesime oma särke siis, ja mul olid valged papud jalas, aga need väga vanad juba. Siis vaatasin ja ütlesin, et tahan neid ka ära värvida. Tehtud. Pidin siis paljajalu koju minema, kuigi auto tuli järgi aga ikkagi. Asfalt oli tulikuuum. Päikese käes oli ma pakun 45 kui mitte rohkem. Blah, õudne.
Aga pildid on siis viimasest koolipäevast. ;). Hiljem teen postituse teiste random piltidega.
Täna teeme Steffale üllatuspeo, tal sünnipäev. 22 sai :). Vahepeal unustasin ära, et ta nii vana on, ma võtan teda omavanusena ja ta näeb palju noorem välja ka. Homme issi Graduation ja siis pidu ja pühapäeval pakkimine ja hüvastijätmine. HATE IT.
Eile veel sain Jordaniga hommikul kokku. Läksime sõime hommikust kohvikus ja siis jalutasime ringi. Kuradi palav oli, aga no mis seal ikka. Siis pärast läksin Carissa juurde et tie dyed teha ja Lauren ning Emily hüppasid järsku välja ja karjusid SURPRIISEEE. Ma olin nii üllatunud. Nad ütlesid et nad ei saa tulla ja nii, aga no nad otsustasid mulle hoopiski üllatuse teha, tõid kingituse ka, et ma ikka Ameerikat ära ei unustaks. Tie dyesime oma särke siis, ja mul olid valged papud jalas, aga need väga vanad juba. Siis vaatasin ja ütlesin, et tahan neid ka ära värvida. Tehtud. Pidin siis paljajalu koju minema, kuigi auto tuli järgi aga ikkagi. Asfalt oli tulikuuum. Päikese käes oli ma pakun 45 kui mitte rohkem. Blah, õudne.
Aga pildid on siis viimasest koolipäevast. ;). Hiljem teen postituse teiste random piltidega.
31 May 2011
Nonii. Mul on täpselt 13 päeva jäänud Virginia Beach-ini ja 20 päeva Eestisse tulekuni. Täiesti haige, alles ma tulin siia. Aeg lendab ikka nii kiiresti.
Vahepeal on hullar siin olnud. Iga päev +40 kandis, tuult pole. Räme lämmatav ilm. + Need tornaadod siin. Ma pean ausalt ütlema, ma äärepealt lasin püksi. See oli no ikka väga haige kogemus. Asi algas sellega, et oli tormi-ja tornaadohoiatus, aga neid on siin mingi 20 tükki vahepeal olnud ja midagi hullu pole juhtunud. Aga ega me väga tõsiselt seda asja ei võtnud siin. Ma vajusin voodisse ära veidikeseks, ärkan üles, selle peale t kuidagi kahtlane on. Vaatan, õues sitaks pime ja müristab ja muu. Vaatan netist, et tornaado on Chambersburgi jõudnud ( kuskil 40 kildi kauguselt siit ). See oli hetk kui ma hakkasin asja tõsiselt võtma. Haarasin ainukese asjana oma telefoni ( ei tea ise ka miks, aga hea et ma seda tegin). Telefon oli voodi kõrval laadimas. Lähen alla, teisele korrusele, vaatan et vanemad seisavad akende ees. Lähen nende kõrvale, vaatan välja. Tuul täiega tõuseb, ja sittagi välja ei näe, kottpimedus. Tänavavalgustid vilguvad. Järsku läheb elekter ära, meil oli et minge pekki. Siis läheb taevas roheliseks, ja tuul tõuseb veel tugevamini, aknad värisevad, maja väriseb. Vaatame, et hullud lained on õues. Autod majade ees kõiguvad. Siis vaatame, et asjad hakkasid väljas lendama. Isa ütleb "Davai, lähme nüüd alla, pesuruumi." Jõuame sinna. Mul oli lihtsalt nii hirm. Isa pani kõik uksed hästi lukku, ja siis hakkas asi pihta. Asjad õues lendavad, räme tuul on, aknad värisevad, maja väriseb.Väljas oksad ja muu värk lendab piki aknaid, siis järsku hakkab rahe pihta. Kuskil 3-4 cm-se läbimõõduga.. Aga see värk läheb kõik mööda, lähme üles. Mina värisen ja nutan :D:D Lol. naljakas, aga elektrit ikka pole, ainuke asi mis terves majas töötas oli mu telefon, mida ma enne täislaadisin. Ja siis hakkas räme äikesetorm, kuskil 3 tundi kestis. Punane ja lilla äike oli ja muu. Tuletõrje ja mendiautod sõidavad mööda ja nii. Järgmine hommik koolisõites avastasime, et poollinna maatasa.. Ei olnud eriti tore. Ja keegi mainis et 5 tornaadot oli korraga linnas. Aga ma ei tea kas see eriti võimalik on, lähim oli suht meie maja kõrval.. Not nice. Enivei, elektrit polnud järgmise hommikuni. Aga öösel oli vahepeal jälle hull torm, nii et maja kõikus, ja äike lõi vist puusse ka sisse, kuna räme pauk käis keset ööd. Aga jah, ajuvaba kogemus.
Teemat vahetades, mul on koolis eksamid tulemas ja muu värk, ,ma tean juba kindlalt et ma feilin matas ja ajaloos, aga no pole hullu. Bassein maja juures on ka lahti nüüd, ja ma olen juba rämedalt pruun :) Kuigi enne suutsin täielikult ärapõleda. Nii, et nägu ja silmad olid täiesti paistes ja midagi teha ei suutnud. Atlantic City no :D. Sitaks kift koht muidu, ei kahetse, et seal käisin. Lisan siis veel paar pilti ja nii. VIDEO TORNAADO ALGUSEST KA !:) Ma ei teadnudki, et mu vanemad käisid väljas filmimas, selle tormialgust. On tropid no :D:D.
Vahepeal on hullar siin olnud. Iga päev +40 kandis, tuult pole. Räme lämmatav ilm. + Need tornaadod siin. Ma pean ausalt ütlema, ma äärepealt lasin püksi. See oli no ikka väga haige kogemus. Asi algas sellega, et oli tormi-ja tornaadohoiatus, aga neid on siin mingi 20 tükki vahepeal olnud ja midagi hullu pole juhtunud. Aga ega me väga tõsiselt seda asja ei võtnud siin. Ma vajusin voodisse ära veidikeseks, ärkan üles, selle peale t kuidagi kahtlane on. Vaatan, õues sitaks pime ja müristab ja muu. Vaatan netist, et tornaado on Chambersburgi jõudnud ( kuskil 40 kildi kauguselt siit ). See oli hetk kui ma hakkasin asja tõsiselt võtma. Haarasin ainukese asjana oma telefoni ( ei tea ise ka miks, aga hea et ma seda tegin). Telefon oli voodi kõrval laadimas. Lähen alla, teisele korrusele, vaatan et vanemad seisavad akende ees. Lähen nende kõrvale, vaatan välja. Tuul täiega tõuseb, ja sittagi välja ei näe, kottpimedus. Tänavavalgustid vilguvad. Järsku läheb elekter ära, meil oli et minge pekki. Siis läheb taevas roheliseks, ja tuul tõuseb veel tugevamini, aknad värisevad, maja väriseb. Vaatame, et hullud lained on õues. Autod majade ees kõiguvad. Siis vaatame, et asjad hakkasid väljas lendama. Isa ütleb "Davai, lähme nüüd alla, pesuruumi." Jõuame sinna. Mul oli lihtsalt nii hirm. Isa pani kõik uksed hästi lukku, ja siis hakkas asi pihta. Asjad õues lendavad, räme tuul on, aknad värisevad, maja väriseb.Väljas oksad ja muu värk lendab piki aknaid, siis järsku hakkab rahe pihta. Kuskil 3-4 cm-se läbimõõduga.. Aga see värk läheb kõik mööda, lähme üles. Mina värisen ja nutan :D:D Lol. naljakas, aga elektrit ikka pole, ainuke asi mis terves majas töötas oli mu telefon, mida ma enne täislaadisin. Ja siis hakkas räme äikesetorm, kuskil 3 tundi kestis. Punane ja lilla äike oli ja muu. Tuletõrje ja mendiautod sõidavad mööda ja nii. Järgmine hommik koolisõites avastasime, et poollinna maatasa.. Ei olnud eriti tore. Ja keegi mainis et 5 tornaadot oli korraga linnas. Aga ma ei tea kas see eriti võimalik on, lähim oli suht meie maja kõrval.. Not nice. Enivei, elektrit polnud järgmise hommikuni. Aga öösel oli vahepeal jälle hull torm, nii et maja kõikus, ja äike lõi vist puusse ka sisse, kuna räme pauk käis keset ööd. Aga jah, ajuvaba kogemus.
Teemat vahetades, mul on koolis eksamid tulemas ja muu värk, ,ma tean juba kindlalt et ma feilin matas ja ajaloos, aga no pole hullu. Bassein maja juures on ka lahti nüüd, ja ma olen juba rämedalt pruun :) Kuigi enne suutsin täielikult ärapõleda. Nii, et nägu ja silmad olid täiesti paistes ja midagi teha ei suutnud. Atlantic City no :D. Sitaks kift koht muidu, ei kahetse, et seal käisin. Lisan siis veel paar pilti ja nii. VIDEO TORNAADO ALGUSEST KA !:) Ma ei teadnudki, et mu vanemad käisid väljas filmimas, selle tormialgust. On tropid no :D:D.
22 May 2011
15 May 2011
Sorrysorry, pole ammu kirjutanud, aga kiired ajad on olnud, arvestades seda et ma natuke rohkem kui kuu aja pärast juba koju tulen !!! Pidupidu. We so excited nagu Rebecca Black ütleb.. Issand, kuidas ma seda laulu ikka vihkan, täitsa pael. See ajas mind ükskord kummitama neljaks päevaks, ma olin valmis iseendale juba kuuli pähe laskma.. Enivei, ma olen Niagara Joal käinud, Maria suur sünnipäev oli ka ära ! Lisan neist siis pilte siia.
Alguses räägiks Niagara Joast. Autosõit oli nii väsitav, 6 tundi autos istuda on ikka väga hull. Ja siuke tee oli, et mingi 3 tundi oli mägedevahel üles - all sõitmist. Mul tavaliselt kunagi paha ei hakka, aga kui 3 tundi järjest auto koguaeg nii sõidab, siis isegi mulle hakkas mõjuma. Väga rõve. Aga jõudsime sinna, ilm oli päris sitt esimesel päeval. Käisime Ameerika poole peal, tegime paar pilti ka, aga pime oli juba ja vihma hakkas sadama, nii et midagi erilist polnud. Ameerika poole peal ei näe seda juga pmts üldse, sellepärast seal erilisi atraktsioone ja muid turiste ligitõmbavaid asju polegi. Järgmine päev pidime Kanadasse sõitma. Sealt on seda Niagara Juga ja Ameerika Horseshoe juga täiesti näha, ja ilmaga meil ka vedas. Nii soe oli, kuigi jopet pidin ikka kandma. Sest kõik see Niagaralt tulev niiskus lendab sulle otse näkku, ma olin täiesti läbimärg lõpuks. Siis jalutasime seal atraktsioonide vahel ringi ja käisime suure vaaterattapeal. Nii lahe oli ikka. Meeletult palju inimesi oli, kõige rohkem vist venelasi ja Aasia tüüpe. Tsillisime seal siis päris mitu tundi ja siis läksime sööma ühte suurde Outleti. Sealt leidsin Rayshaunile kaelakee ka. Sest ma lubasin talle kunagi et kuna me nii palju sõidame igalpool ringi, et kui ma leian kaelakee siis ostan talle. Neid mis ta koguaeg kannab, ristiga. Ja ma leidsingi. Ostsin ära, nii uhke olin enda üle :D. Järgmine päev sõitsime koju tagasi, ilm oli jälle väga sitt. Nii et meil vedas, et Kanadas veedetud päeval oli superilus ilm. Väga soe ka.
Maria sünna.. Me harjutasime kuu aega selleks valsitantsuks. Sünnipäev oli vägaametlik. Nagu pulm. Ainult ilma peigmeheta. Algas kirikus tseremooniaga, kus Maria kõnnib kõige ees, ja siis pisike tüdruk lilledega järgi ja siis meie kõik oma partneritega. Ja siis tuleb see kiriku mess. No täitsalõpp, mul hakkas niii igav seal, ma mõtlesin et ma jään magama :D. Aga siis kui vanemad laususid oma õnnistused, me kõik tüdrukud hakkasime nutma. See oli lihtsalt nii armas. Mul vedas, et mul meik laiali ei läinud :D Kui see värk lõppes, siis toimus piltide tegemine väljas. Mul juba jalad surid kontsakingades selle aja peale ära. Aga ma pidin veel minema sinna peomajja ja seal 250 inimese ees seda valssi tantsima. Saime valsi ära tantsitud. Ei läinudki halvasti, siis kui me kõik reas ootasima, niikaua kuni Maria oma isa ja ristiisaga ära tantsib, siis Gustavo mul käevarre otsas lihtsalt värises. Ma üritasin teda maha rahustada, aga tüüp oli nii närvis :D Mina aga irnusin iga asja peale. Alati kui ma närvi lähen, siis ma hakkan naerma :D ohwell. Pärast seda hakkas siis pidu. Mina jõudsin koju kuskil 12 paiku öösel. Ise olin täiesti läbi. Tantsitud sai tundidekaupa, DJ vahepeal küll sakkis täiega aga no mis teha. Sofia ja Javier läksid lahku.. See oli ikka niii hull draama. Neil juba kuu aega enne seda on asjad kahtlased olnud, isegi meie vanemad märkasid seda. Aga no keegi väga tähelepanu ei pööranud, aga siis ühel ilusal päeval Sofia teatab, et tal ei ole enam Javieri vastu selliseid tundeid. Ja no selle sünna ajal läks asi päris sitaks kätte ja siis ta ütleski Javierile, et sorry aga ma näen sind ainult vägahea sõbrana ja nii. Ja omg, ma pole kunagi varem näinud poissi niimoodi nutmas. Ma tundsin ise ennast täiesti sitana, sest kui ta küsis, et kas ma tean mis Sofial viga on, siis ma ütlesin, et ei tea, kuigi teadsin. Ma lihtsalt olin Sofiale lubanud, et ma ei ütle Javierile midagi. Ja mul poleks õigust selleks niikuinii olnud, sest see on nende suhe, mitte minu. Aga ohjah, sõbrad on nad niikuinii edasi. Ja kõik on okei edasi. Kuigi Javier teda ikka armastab, aga nad oleksid pidanud kuu aja pärast nagunii lahku minema, kuna me kõik sõidame minema ju.
Koolis saime Yearbooki-d kätte. Nii lahe. Ma olin täiega excited :D. Seal kõik pildid ja muud värgid, mis aastajooksul toimunud on, ja igast õpilasest ja õpetajast on pilt ka seal ja nii. Klubidest ja üritustest ka. Sitaks hea.
Ise olen muidu siin Trey-ga aega veetnud. Ta nii musi mul, kahju, et ma ära sõitma pean :(. Ta on tõsiselt nii super lihtsalt. Ma meeldin kõikidele ta sõpradele ka :D Haha, ja see on hea. Sest ta semud on ghettod ja nii. Enivei, see selleks.
Aa, siis kui ma Rayshaunile seda kaelaketi andsin. Omg, te oleksite pidanud ta silmi nägema. Need läksid nii suureks ja läksid särama ja tal oli et OMG NO WAY, I LOVE YOU SO MUCH, you are the best jnejne. Ja kuigi ta lubas mulle, et ta annab enda kaelakee mis ta koguaeg kandnud on mulle, siis kui ma ära sõidan,andis ta mulle selle kaelakee päeva lõpus. Ja kannab nüüd minuoma sellest ajast alates :) Ja minul on tema kaelakee. See lõhnab ikka kuradi hästi haha :D. Ohjah, jään seda tonti ikka väga igatsema. Parim semu siin ju ikkagi ja nii palju sai läbielatud tema pärast. A Trey on ta nõbu muidu haha, kuigi mustad on siin kõik omavahel suguluses, nii et jah. Enivei, lisan pilte siis!!
Kirjutan lähiajal uuesti :). Adios !
Alguses räägiks Niagara Joast. Autosõit oli nii väsitav, 6 tundi autos istuda on ikka väga hull. Ja siuke tee oli, et mingi 3 tundi oli mägedevahel üles - all sõitmist. Mul tavaliselt kunagi paha ei hakka, aga kui 3 tundi järjest auto koguaeg nii sõidab, siis isegi mulle hakkas mõjuma. Väga rõve. Aga jõudsime sinna, ilm oli päris sitt esimesel päeval. Käisime Ameerika poole peal, tegime paar pilti ka, aga pime oli juba ja vihma hakkas sadama, nii et midagi erilist polnud. Ameerika poole peal ei näe seda juga pmts üldse, sellepärast seal erilisi atraktsioone ja muid turiste ligitõmbavaid asju polegi. Järgmine päev pidime Kanadasse sõitma. Sealt on seda Niagara Juga ja Ameerika Horseshoe juga täiesti näha, ja ilmaga meil ka vedas. Nii soe oli, kuigi jopet pidin ikka kandma. Sest kõik see Niagaralt tulev niiskus lendab sulle otse näkku, ma olin täiesti läbimärg lõpuks. Siis jalutasime seal atraktsioonide vahel ringi ja käisime suure vaaterattapeal. Nii lahe oli ikka. Meeletult palju inimesi oli, kõige rohkem vist venelasi ja Aasia tüüpe. Tsillisime seal siis päris mitu tundi ja siis läksime sööma ühte suurde Outleti. Sealt leidsin Rayshaunile kaelakee ka. Sest ma lubasin talle kunagi et kuna me nii palju sõidame igalpool ringi, et kui ma leian kaelakee siis ostan talle. Neid mis ta koguaeg kannab, ristiga. Ja ma leidsingi. Ostsin ära, nii uhke olin enda üle :D. Järgmine päev sõitsime koju tagasi, ilm oli jälle väga sitt. Nii et meil vedas, et Kanadas veedetud päeval oli superilus ilm. Väga soe ka.
Maria sünna.. Me harjutasime kuu aega selleks valsitantsuks. Sünnipäev oli vägaametlik. Nagu pulm. Ainult ilma peigmeheta. Algas kirikus tseremooniaga, kus Maria kõnnib kõige ees, ja siis pisike tüdruk lilledega järgi ja siis meie kõik oma partneritega. Ja siis tuleb see kiriku mess. No täitsalõpp, mul hakkas niii igav seal, ma mõtlesin et ma jään magama :D. Aga siis kui vanemad laususid oma õnnistused, me kõik tüdrukud hakkasime nutma. See oli lihtsalt nii armas. Mul vedas, et mul meik laiali ei läinud :D Kui see värk lõppes, siis toimus piltide tegemine väljas. Mul juba jalad surid kontsakingades selle aja peale ära. Aga ma pidin veel minema sinna peomajja ja seal 250 inimese ees seda valssi tantsima. Saime valsi ära tantsitud. Ei läinudki halvasti, siis kui me kõik reas ootasima, niikaua kuni Maria oma isa ja ristiisaga ära tantsib, siis Gustavo mul käevarre otsas lihtsalt värises. Ma üritasin teda maha rahustada, aga tüüp oli nii närvis :D Mina aga irnusin iga asja peale. Alati kui ma närvi lähen, siis ma hakkan naerma :D ohwell. Pärast seda hakkas siis pidu. Mina jõudsin koju kuskil 12 paiku öösel. Ise olin täiesti läbi. Tantsitud sai tundidekaupa, DJ vahepeal küll sakkis täiega aga no mis teha. Sofia ja Javier läksid lahku.. See oli ikka niii hull draama. Neil juba kuu aega enne seda on asjad kahtlased olnud, isegi meie vanemad märkasid seda. Aga no keegi väga tähelepanu ei pööranud, aga siis ühel ilusal päeval Sofia teatab, et tal ei ole enam Javieri vastu selliseid tundeid. Ja no selle sünna ajal läks asi päris sitaks kätte ja siis ta ütleski Javierile, et sorry aga ma näen sind ainult vägahea sõbrana ja nii. Ja omg, ma pole kunagi varem näinud poissi niimoodi nutmas. Ma tundsin ise ennast täiesti sitana, sest kui ta küsis, et kas ma tean mis Sofial viga on, siis ma ütlesin, et ei tea, kuigi teadsin. Ma lihtsalt olin Sofiale lubanud, et ma ei ütle Javierile midagi. Ja mul poleks õigust selleks niikuinii olnud, sest see on nende suhe, mitte minu. Aga ohjah, sõbrad on nad niikuinii edasi. Ja kõik on okei edasi. Kuigi Javier teda ikka armastab, aga nad oleksid pidanud kuu aja pärast nagunii lahku minema, kuna me kõik sõidame minema ju.
Koolis saime Yearbooki-d kätte. Nii lahe. Ma olin täiega excited :D. Seal kõik pildid ja muud värgid, mis aastajooksul toimunud on, ja igast õpilasest ja õpetajast on pilt ka seal ja nii. Klubidest ja üritustest ka. Sitaks hea.
Ise olen muidu siin Trey-ga aega veetnud. Ta nii musi mul, kahju, et ma ära sõitma pean :(. Ta on tõsiselt nii super lihtsalt. Ma meeldin kõikidele ta sõpradele ka :D Haha, ja see on hea. Sest ta semud on ghettod ja nii. Enivei, see selleks.
Aa, siis kui ma Rayshaunile seda kaelaketi andsin. Omg, te oleksite pidanud ta silmi nägema. Need läksid nii suureks ja läksid särama ja tal oli et OMG NO WAY, I LOVE YOU SO MUCH, you are the best jnejne. Ja kuigi ta lubas mulle, et ta annab enda kaelakee mis ta koguaeg kandnud on mulle, siis kui ma ära sõidan,andis ta mulle selle kaelakee päeva lõpus. Ja kannab nüüd minuoma sellest ajast alates :) Ja minul on tema kaelakee. See lõhnab ikka kuradi hästi haha :D. Ohjah, jään seda tonti ikka väga igatsema. Parim semu siin ju ikkagi ja nii palju sai läbielatud tema pärast. A Trey on ta nõbu muidu haha, kuigi mustad on siin kõik omavahel suguluses, nii et jah. Enivei, lisan pilte siis!!
Kirjutan lähiajal uuesti :). Adios !
Subscribe to:
Posts (Atom)